Kiviktaimla rajamine: muuda istutusala looduslikus paradiisiks

  • by


Kiviktaimla ehk alpiaed on aia osa, kus looduslike kivide vahel kasvatatakse mägiste kiviste alade taimi, aga kasutatakse ka mererannast või tundrast pärit taimi. Kiviktaimla rajamise eelistus paikneb just tõsiasjas, et ta võimaldab kasvatada piiratud alal palju erinevaid taimi nii, et see ei tundu kuhjamisena.

Planeerimine 

Üks kiviktaimla olulisemaid lähtekohti punkte on see, et istutusala ei tohiks jätta muljet juhuslikult kokkukuhjatud kividest. Selle ehitamine algab hoolikast eeltööst, mis nõuab head silma kui ka teadmisi nii kivide, kui taimede valikul.

Pinnast peaks kivide vahel näha olema väga vähe. Muld peab asuma kivide vahelistes lõhedes ning pärast katta pisema kiviklibuga (hiljem). Nii säilitab istutusala suvekuudel rohkem niiskust.

Kiviktaimla rajamine hakkab pihta planeerimisest. Kuna rajamisel on palju erinevaid stiili lahendusi, taimede valik on lai ning ka kohavalik võtab aega, siis on vaja eelnevalt panna paika plaan. Meie soovitame joonista endale sobilik plaan paberile ning uurida soovitud taimede kasvutingimusi.

Toome välja punktid, mis on alpiaia rajamisel olulised.

Kiviktaimla stiilid

Kiviktaimlad jaotatakse stiililt ja kujundamiselt kolmeks: vabakujuline, korrapärane ning mini. 

Vabakujuline

Vabakujulise kiviktaimla eesmärk on jäljendada looduslikke kivialasid, kus on võimalikult kasutatud looduse reljeefi. Siin saab mängu tuua kallakud, künkad, ebatasasused. Kuna looduslikult on selline taimede kasvamis stiil mägine ja kivine, siis sobib vabakujuline rajamiseks just kallakuga maa-alale. 

Korrapärane

Kui soovid kiviktaimla rajada elamu lähedusse, siis korrapärane stiil on enim kasutatav.  See kujundatakse kivikuivmüürile toetuvate astangutega, mis omavahel ühendatakse kiviplaatidest teede või treppidega.

Mini

Mini kiviktaimlat saab kasutada juhul, kui on vähe ruumi. Teinekord ei ole suurt hooviala või on lihtsalt soov luua kompaktne ning miniatuurne kiviktaimla. Seda saab rajada näiteks kivist või puidust kastidesse. 

Koha valik

Kiviktaimla rajamisel on kohavalik olulise tähtsusega. Üks pool on aiakujundus, kuidas asukoht sobib aia stiiliga kokku ning teine pool on fakt, et enamus kiviktaimla taimeliikidele meeldib päikesevalgus, siis oleks parim lahendus rajada taimla päiksepoolse kallakuga nõlvale. Teine oluline asi mida jälgida on tasapind. Kiviktaimla peab ehitama kallakule sedasi, et taimede vahele ei koguneks vesi.  Kui ei ole võimalust ning on tasane pinnas, tuleb kerged kallakud ise luua. Näide: Kui talvel jääb vesi pidama, mädanevad taimed ära. Taimed kardavad niiskust. 

Lisaks eelnevalt mainisime, et alpitaimed on valguse nõudlikud. Mõelda tuleb sellele, et istutusala ei oleks  puude all või varjus, sest kõik alpitaimed ei lepi puude otsast tilkuva vihmaveega.

Taimede valik

Taimede valik on mistahes istutusala üks kõige olulisemaid etappe. Meie soovitus on, et ära istuta erinevaid taimi läbisegi. Kui sul on kümmekond liiki, siis mõtle hoolikalt, kuidas ja kuhu need paigutada.Planeeri taimed erinevate rühmadena, arvestada õitsemisaega, kõrgust ja värvust. 

Taime valik on lai, seega igaüks leiab endale sobiva. Sobivad taimed on näiteks: õitsvad taimed, heintaimed, madalad sibullilled, samuti erinevate puude ja põõsaste kääbusvormid. 

Soovitud välimuse saamiseks tuleb rajada erineva kõrgusega ning kujuga taimi. Taimed võib jagada kahte suurde gruppi: kiviktaimla taimed ja kohandatud kiviktaimla taimed. Esimesed on ihaldusväärsed kõrgmäestikes leiduvad iludused. Teine grupp on sellised, mida võib looduslikult esineda siinsamas meie kõrval.

Toome välja paar enim levinud taimeliigid näidet:

  1. Aster dumosus, madal aster: tal on sellised lillakad õied. Lehestik on tumeroheline. Olenevalt liigist ja sordist võib aster kasvada kuni 50 cm kõrguseks. Madala astri hooldamine on väga lihtne, vajab täispäikest ja parajalt niisket mulda.
  1. Dianthus arenarius, eesti keeles nõmmnelk: seda leiab ka eesti randadest ning hõredatest männimetsadest. Tegu on üpriski laialdaselt levinud taimeliigiga. Eelistab kasvamiseks pigem liivast pinnast. Sellist männimetsa, kuhu tuleb piisavalt päikesevalgust. Nõmmenelk ei nõua paljut. Ta on kuiva ja toitainetevaese kasvukoha taim. Tal on tugeva lõhnaga valged õied, mis asuvad peenikeste varte otsas ühekaupa.
  1. Lobularia maritima, kivikilbik: jällegi vähenõudlik taim, vajab päikesepaistelist kohta.  Kasvab kuskil 15-20 cm kõrguseks. Õied väikesed, valged, meeldiva lõhnaga. 
  1. Lavandula, lavendel: hinnatuim on  tumelavendelsiniste õitega sort ´Hidcote Blue.´ Lavendlid on tuntud kui lõhnataimedena ning meenutab justkui siniste õite vaipa. Kõrgus ulatub kuni poole meetrini.
  1. Sedum acre, harilik kukehari: seda taime näeb eestis sageli kasvamas. Kasvab kuni 5 cm kõrguseks. Kukehari muutub suveks kollaste õitega vaibaks. Eelistab kasvada pigem kuivadel hõreda taimestikuga päikeselistel, liivastel või kivistel kohtadel.

Kivide valik

Kuna looduses on kiviktaimla taimed kivisel alal, siis on kividel kogu planeerimise ja rajamise juures on oluline roll. Mida suuremad on kivid seda parem. Ainult väikestest kividest koosnev kiviktaimla ei anna õiget efekti, isegi mitte siis kui aed on pisike. Suured kivid jätavad naturaalsema mulje. Õnneks on Eestimaal kive piisavalt, et selle leidmisega ei tohiks probleeme olla. 

Kivide eesmärk on takistada vee aurustumist mullast nii, et üleliigne vesi valgub ära. Tänu sellele püsib muld kivide all ja vahedes parajalt niiske. Kui rääkida kivide suurusest täpsemalt on  oluline kasutada just suuri ning lamedaid kive.

Kivide puhul on oluline, et kolmandik või pool kivist jääks mulla alla. Kui rääkida kivide pikkusest, siis võiks see olla 30-60 cm. Enne kivi maasse asetamist vaadata kivid, et maapinnale jääks just  kõige ilusam külg.

Enne, kui rutates kive paika panema hakkad on vaja saada üldpilt ette. Selleks tee endale näiteks joonis.

Kiviktaimla rajamine ja taimede istutamine

Kuidas teha kiviktaimlat, kui pole sellega varem kokku puutunud? Kiviktaimla on ilus ja dekoratiivne lillepeenar, mis on igati asjakohane igas aias. Võimaldab mitmekesistada aia plaani ja väljanägemist ning selle hooldamine ei ole sugugi raske.

Kuidas rajada kivitaimlat samm-sammult

Kui planeerimine on tehtud ja plaan valmis on aeg tegutsema hakata. Kiviktaimlat rajades tuleb muld korralikult ette valmistada ja hävitada kõik umbroht. Seda saab teha näiteks kasutades läbikaevamist, saab katta istutusala peenravaibaga või tehes keemilist tõrjet. Muld peaks olema selline, et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta.

Drenaazi kiht

Kuna taimestik, mis kiviktaimlas kasvab ei talu seisvat vett, siis on tähtis rajada drenaaži kiht. Näide: drenaaži kihiks peaks kuhjama kuskil 15 – 30 cm paksuse kihi kive. Kui mõelda, mis on parimad kivid, siis poolikud punased tellised, munakivid või vanad ahjukivid on ideaalsed.

Kui drenaažikiht on valmis, siis kata see peenravaibaga. Selle eesmärk on takistada pinnase tungimist kivide vahele. Kuna see vähendab drenaazikihi ülesannet ja eesmärk. Materjali valides oleks hea valida plastribadest punutud peenravaip, kuna see on väga vastupidav.

Kui eespoolne on tehtud, siis nüüd kata vaip umbes 10-15 cm paksuse pinnasekihiga. 

Kattekiht püsib kuivana ja aitab vältida taimede juurekaela mädanemist. Samal ajal vähendab kattekiht niiskuse aurumist alumistest kihtidest. 

Mainime ära ka, et kiviktaimla planeeritud asukoht asetseb väga hästi vett läbilaskval pinnasel näiteks: liivasel või kallakul, siis võib aga ei pea drenaažikihti tegema. 

Taimede istutamine

Kui alustada istutamisest, siis esimesena tasub ette võtta puud ja põõsad. Lõika riie istutamis koha pealt katki. Nii saavad juured tungida sügavamale pinnasesse. Kui mõelda püsikute peale, siis need istuta suuremate gruppidena. 

Millal istutada kiviktaimla lilli? Kui võtta potitaimed, siis neid saame istutada kuni varase sügiseni (nii jõuavad enne suurtemate külmade saabumist juurduda). Lisaks muudab see kevadise aja lihtsamaks kuna, siis ei lähe varakevad kiireks.

Kui oled endale sobilikud taimed välja valinud, siis istutamine toimub mullapinnast pisut kõrgemale. Kuna hiljem tuleb kogu istutamise pind katta vähemalt 2-3 cm paksuse peene killustiku kihiga.

Pärast istutamist on võtmetähtsusega kastmine.  2 – 4 nädalat tuleb kiviktaimlat kasta vastavalt vajadusele, et taimed veepuuduse tõttu ei hukkuks. Kui taimed on juba juurdunud, siis taimed ulatuvad sügavale ja pidev kastmine pole vajalik. Ainult suure põua ajal peaks uuesti kastmisega tegelema.

Hooldamine

Kuigi kiviktaimla rajamine ise võib olla ajamahukas, siis hilisem hooldus on õnneks lihtsam. Peale istutamist tuleb 2-4 nädalane kastmisaeg lisaks sellele peab ka teinekord tegelema rohimisega. Muud suuremat hooldust tegelikult kiviktaimla ei vajagi. 

Kuigi täpsema hoolduse mahu paneb paika kiviktaimla olemus. Osad taimed vajavad rohkem hoolt osad vähem. Aeg-ajalt tuleb kiiremini vohavaid taimi kärpida. 

Üleüldiselt ei erine kiviktaimla hooldus muudest taimede/peenarde hooldamisest. Nagu ikka rohimine, kastmine, äraõitsenud õite kõrvaldamine, taimede kärpimine, laiuvate taimede piiramine, taimede katmine talveks, igihaljaste taimede kevadine varjutamine.

Kokkuvõte 

Kuigi kiviktaimla rajamine võib tunduda pikk ja keeruline protsess, siis kogu selle pingutuse korvab hilisem vaatepilt igati ära. Kui oled mõelnud, et sinu kodus võiks kiviktaimla olla, aga ei tea kust täpselt alustada, siis võta meiega ühendust. 

Aitame sul vastavalt soovile ja visioonile teha sellise alpiaia nagu oled alati unistanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga